Eesti Stratigraafia Komisjon (ESK)
start page |
[EST] [ENG]



Eesti Geoloogia Selts
ESK »

Stratigraphic terminology

This is a brief glossary of general stratigraphic terms as well as names of global and regional stratigraphic units.

Currently this glossary is not complete and provided in Estonian only. An English version may follow; before then, please direct your questions to the members of the Estonian Commission on Stratigraphy (ESK).

A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | T | U | V | kõik terminid
Otsi terminit (% for wildcard):

Lade (ja iga)
Ladet on peetud kronostratigraafia põhiliseks tööüksuseks, kuna ta sobib oma mahult ja järgult just piirkondliku (regionaalse) kronostratigraafilise klassifikatsiooni vajaduste ja eesmärkide rahuldamiseks.
a. Definitsioon. Lade hõlmab eneses kõiki kivimeid, mis on moodustunud mingi kokkuleppelise aja (ea) kestel. Lade on tavaliselt kronostratigraafilise hierarhia madalaimat järku üksus, selline, mis on veel äratuntav globaalsel skaalal. Ta on ladestiku alamjaotus.
b. Piirid ja stratotüüp. Lade defineeritakse piiristratotüübiga, so läbilõikega, mis sisaldab mingis põhiliselt pideva settimisega (eelistatavalt merelises stratigraafilises) järjestuses märgistatud punkti. Standardse globaalse kronostratigraafilise skaala lademete piiride valik pälvib erilist tähelepanu, sest niisugused piirid on vajalikud mitte ainult lademete, vaid ka kõrgemat järku kronostratigraafiliste üksuste (nt ladestik ja ladestu) defineerimiseks.
c. Kestus. Lademe ülemine ja alumine piiristratotüüp kujutavad endast spetsiifilisi hetki geoloogilises ajas, ajavahemik nende vahel on selle lademe kestus. Praegusel ajal tunnustatud lademete kestus on varieeruv, kuid enamikel jääb ta 2 ja 10 miljoni aasta vahele. Lademesse kuuluvate kihtide paksus ja lademe kestus ajas on üksteisest sõltumatud ja võivad suurtes piirides varieeruda.
d. Nimi. Lademe nimi peaks olema tuletatud tema stratotüübi või tüüpala läheduses olevatest geograafilistest kohanimedest. Inglise keeles kasutatakse geograafilise mõiste omadussõnalist vormi ?ian? või ?an? lõpuga. Iga kannab temale vastava lademega sama nime.
Ladekond (ja aegkond)
Ladekond koosneb ladestute rühmast. Ladekonna geokronoloogiliseks vasteks on aegkond. Ladekondade nimed peegeldavad Maal valitsenud elu pöördepunkte: Paleosoikum (vana elu), Mesosoikum (vahepealne elu) ja Kainosoikum (kaasaegne elu). Aegkonnad kannavad nendele vastavate ladekondade nimesid.
Ladem (ja eoon)
Ladem on ladekonnast suurem kronostratigraafiline üksus geokronoloogilise vastega ?eoon?. Üldiselt tunnustatakse kolme lademit. Need on (alates vanimast) Arheosoikum, Proterosoikum ja Fanoerosoikum. Esimesed kaks ühendatakse tavaliselt nimetuse alla Eelkambrium. Igal eoonil on temale vastava lademi nimi.
Ladestik (ja ajastik)
a. Definitsioon. Ladestik on kronostratigraafiline üksus, mis asetseb hierarhiliselt lademest ülevalpool ja ladestust allpool. Ladestiku geokronoloogiliseks vasteks on ajastik. Mõisteid ?ülemladestik? ja ?alamladestik? enamasti ei kasutata.
b. Piirid ja piiristratotüüp. Ladestik defineeritakse piiristratotüübiga (vt lõik 9.H.).
c. Kestus. Vt lõiku 9.D. Tänapäeval tunnustatud ladestike kestus kõigub 13st 35 miljoni aastani.
d. Nimi. Uue ladestiku nimi peaks olema tuletatud tema stratotüübi või tüüpala lähedase koha nimest. Enamuse praeguseni tunnistatud ladestike nimed on siiski tuletatud nende asendist ladestu sees: alumine, keskmine, ülemine. Inglise keeles peaks geograafilise päritoluga nimedele lisama sõnalõpu ?ian? või ?an?. Ladestikule vastav ajastik kannab ladestikuga sama nime, välja arvatud mõisted ?alumine? ja ?ülemine?, mis ajastikule viidates muudetakse vastavalt ?varajaseks? ja ?hiliseks?.
e. ?Ladestiku? väärtarvitus. Tuleks hoiduda mõiste ?ladestik? (inglise keeles mitmetähenduslik sõna series) kasutamisest ladekonnaga võrreldavate litostratigraafiliste üksuste jaoks.
Ladestu (ja ajastu)
a. Definitsioon. Ladestu on tavapärase kronostratigraafilise hierarhia kõrgemat järku üksus, ülevalpool ladestikku ja allpool ladekonda. Ladestu geokronoloogiliseks vasteks on ajastu. Mõisteid ?alamladestu? ja ?ülemladestu? on kasutatud üsna harva.
b. Piirid ja piiristratotüüp. Ladestu piirid defineeritakse piiristratotüübiga (vt lõiku 9.H.).
c. Kestus. Praeguseks tunnustatud Fanerosoikumi ladestute kestus kõigub 30st 80 miljoni aastani, va Kvaternaari ladestu, mille kestus on ca 1,8 miljonit aastat.
d. Nimi. Praegu tunnustatud ladestute nimed on mitmesuguse päritoluga, osad olid kasutusel juba mitusada aastat tagasi; mõned näitavad ajalist järgnevust (Tertsiaar, Kvaternaar), teised viitavad litoloogilisele taustale (Karbon, Kriit) või mõne rahvuse nimetusele (Ordoviitsium, Silur) ning ainult üksikud on seotud geograafiliste kohanimedega (Devon, Perm). Inglise keeles kasutatakse erinevaid sõnalõppe nagu ?an?, ?ic? ja ?ous?. Enamasti pole põhjust standardiseerida kord püstitatud ladestute nimesid ja õigekirja. Igal ajastul on sama nimi, mis vastaval ladestul.
Lektostratotüüp
Korrektselt määratud algupärase (holo)stratotüübi puudumise tõttu valitud stratotüüp varemkirjeldatud stratigraafilise üksuse jaoks.
Litostratigraafia
Stratigraafia osa, mis tegeleb maakoore kivimite kirjeldamise ja nomenklatuuriga nende litoloogia ja stratigraafiliste suhete alusel.
Litostratigraafiline klassifikatsioon
Kivimkehade korrastamine üksusteks nende litoloogiliste omaduste ja stratigraafiliste suhete alusel.
Litostratigraafiline tase (litotase)
Litostratigraafilise muutuse pind, tavaliselt mõne litostratigraafilise üksuse piir või litoloogiliselt selgelt erinev õhuke kiht mõne litostratigraafilise üksuse piires.
Litostratigraafiline üksus
Kivimkeha, mis on defineeritud ja hinnatud tema litoloogiliste omaduste või stratigraafiliste suhete põhjal. Litostratigraafiline üksus võib koosneda sette-, tard- või moondekivimeist. Litostratigraafiline üksus defineeritakse ja hinnatakse nähtavate füüsiliste tunnuste (mitte tema tuletatud vanuse, teda esindava ajavahemiku, temast järelduva geoloogilise arengu või tekkeviisi) järgi. Litostratigraafilise üksuse lateraalse ulatuse määrab ära tema diagnostiliste litoloogiliste tunnuste pidevus.

Otsingule vastab 44 kirjet. Täpsema info leidmiseks valige nimekirjast otsitav termin:
Alam-Devon
Alam-Juura
Alam-Kambrium (endine liigestus)
Alam-Kriit
Alam-Ordoviitsium
Alam-Pleistotseen
alam-Silur
Alam-Triias
Laagri alamlade
Ladini lade
Langevoja alamlade
Langhi lade
Lasnamäe lade
Latorpi ülemlade
Leivu alamlade
Ljubomli lade
Llandovery
Lochkovi
Lontova lade
Loping
Ludfordi lade
Ludlow
Luteetsi lade
Laadoga kihistu
Laagna kihistik
Lahepera kihistik
Leetse kihistu
Lehtmetsa kihistik
Leivu kihistu
Lemme kihistik
Lemsi kihistu
Lode kihistik
Lontova kihistu
Lõo kihid
Loobu kihistu
Ludza kihistu
Lükati kihistu
Lukštai kihistik
Lutriņi kihistik
Lūžni kihid
Lääne-Eesti vöönd
Laeva plutoon
Letipea plutoon
Lõuna-Eesti vöönd
Eesti Stratigraafia Komisjon 2006-2018.
Siin lehel leiduvad materjalid on kõigile vabaks kasutamiseks vastavalt Creative Commons'i CC-BY litsentsile
XHTML | CSS2