Estonian Commission on Stratigraphy
avalehekülg |
[EST] [ENG]



Eesti Geoloogia Selts
ESK »

Stratigraafia terminoloogia

Käesolev lühike sõnastik on väljavõte Prof. Madis Rubeli eestindatud rahvusvahelisest stratigraafia juhisest (Originaal: M.A. Murphy and A. Salvador (eds.). International Stratigraphic Guide. Abbreviated version. Episodes, 2000). Inglisekeelne stratigraafia juhis, sh. põhiterminite seletused ja ülevaade stratigraafilisest protseduurist, on kättesaadav ka Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni kodulehel (www.stratigraphy.org).

Lisaks üldterminitele on sõnastikus esindatud ka infot konkreetsete stratigraafiliste üksuste kohta, kuid see nimekiri ei ole veel täielik ning võib sisaldada vigu ja ebatäpsusi.

Siinsed üldterminid on juba aastaid olnud aluseks geoloogiatudengite õpetamisel ning leidnud laialdast rakendust teadustöös. Siiski ei ole see veel ESK poolt täies mahus heaks kiidetud vaid tehtud kättesaadavaks eelkõige võimalike vigade ja puuduste leidmiseks. Kõik kommentaarid ja küsimused stratigraafia terminoloogia alal on teretulnud).

A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | R | S | T | U | V | W | X | Y | Z |
Otsi terminit, indeksit või üksuse ID koodi: (pimeotsinguks *):

Kihistik
1.Kihistust järgu võrra allpool asuv litostratigraafiline üksus. Kihistikul on litoloogilised omadused, mis eristavad teda ümbritsevast kihistu osadest. Kihistiku ulatuse ja paksuse jaoks ei ole normatiive. Kihistu ei pea alati olema jagatud kihistikeks. Mõni kihistu võib olla täielikult jagatud kihistikeks, teine ainult osaliselt. Kihistik võib levida ühest kihistust teise (olla korraga kahes kihistus).
Erikujulisteks kihistikeks (kihistuteks) on läätsed ja keeled. Lääts on teda sisaldava üksuse suhtes erineva litoloogiaga läätsekujuline kivimkeha. Keel on litostratigraafilise üksuse eenduv osa, mis ulatub põhikehast väljapoole.

Eesti Stratigraafia Komisjon 2006-2024.
Siin lehel leiduvad materjalid on kõigile vabaks kasutamiseks vastavalt Creative Commons CC-BY litsentsile