Estonian Commission on Stratigraphy (ESK)

Estonian Commission on Stratigraphy Eesti Stratigraafia Komisjon (ESK)
start page \| SEARCH DICTIONARY
[EST] [ENG] General info ESK Statute ESK meeting minutes Geological timescale Estonian stratigraphy Quaternary Devonian Silurian Ordovician Cambrian Ediacaran Precambrian basement Stratotypes Glossary Stratigraphic guide Baltic Stratigraphical Association Baltic Stratigraphical Conferences 11. BSC, Estonia 2024 10. BSC, Poland 2017 9. BSC, Vilnius 2014 8. BSC, Riga 2011 7. BSC, Tallinn 2008 Stratigraphy in Internet Geological Society of Estonia	ESK » Stratigraphic terminology This is a brief glossary of general stratigraphic terms as well as names of global and regional stratigraphic units. Currently this glossary is not complete and provided in Estonian only. An English version may follow; before then, please direct your questions to the members of the Estonian Commission on Stratigraphy (ESK). A \| B \| C \| D \| E \| F \| G \| H \| I \| J \| K \| L \| M \| N \| O \| P \| R \| S \| T \| U \| V \| W \| X \| Y \| Z \| Otsi terminit, indeksit või üksuse ID koodi: (pimeotsinguks *): Lade (ja iga) Ladet on peetud kronostratigraafia põhiliseks tööüksuseks, kuna ta sobib oma mahult ja järgult just piirkondliku (regionaalse) kronostratigraafilise klassifikatsiooni vajaduste ja eesmärkide rahuldamiseks. a. Definitsioon. Lade hõlmab eneses kõiki kivimeid, mis on moodustunud mingi kokkuleppelise aja (ea) kestel. Lade on tavaliselt kronostratigraafilise hierarhia madalaimat järku üksus, selline, mis on veel äratuntav globaalsel skaalal. Ta on ladestiku alamjaotus. b. Piirid ja stratotüüp. Lade defineeritakse piiristratotüübiga, so läbilõikega, mis sisaldab mingis põhiliselt pideva settimisega (eelistatavalt merelises stratigraafilises) järjestuses märgistatud punkti. Standardse globaalse kronostratigraafilise skaala lademete piiride valik pälvib erilist tähelepanu, sest niisugused piirid on vajalikud mitte ainult lademete, vaid ka kõrgemat järku kronostratigraafiliste üksuste (nt ladestik ja ladestu) defineerimiseks. c. Kestus. Lademe ülemine ja alumine piiristratotüüp kujutavad endast spetsiifilisi hetki geoloogilises ajas, ajavahemik nende vahel on selle lademe kestus. Praegusel ajal tunnustatud lademete kestus on varieeruv, kuid enamikel jääb ta 2 ja 10 miljoni aasta vahele. Lademesse kuuluvate kihtide paksus ja lademe kestus ajas on üksteisest sõltumatud ja võivad suurtes piirides varieeruda. d. Nimi. Lademe nimi peaks olema tuletatud tema stratotüübi või tüüpala läheduses olevatest geograafilistest kohanimedest. Inglise keeles kasutatakse geograafilise mõiste omadussõnalist vormi ?ian? või ?an? lõpuga. Iga kannab temale vastava lademega sama nime. Ladekond (ja aegkond) Ladekond koosneb ladestute rühmast. Ladekonna geokronoloogiliseks vasteks on aegkond. Ladekondade nimed peegeldavad Maal valitsenud elu pöördepunkte: Paleosoikum (vana elu), Mesosoikum (vahepealne elu) ja Kainosoikum (kaasaegne elu). Aegkonnad kannavad nendele vastavate ladekondade nimesid. Ladem (ja eoon) Ladem on ladekonnast suurem kronostratigraafiline üksus geokronoloogilise vastega ?eoon?. Üldiselt tunnustatakse kolme lademit. Need on (alates vanimast) Arheosoikum, Proterosoikum ja Fanoerosoikum. Esimesed kaks ühendatakse tavaliselt nimetuse alla Eelkambrium. Igal eoonil on temale vastava lademi nimi. Ladestik (ja ajastik) a. Definitsioon. Ladestik on kronostratigraafiline üksus, mis asetseb hierarhiliselt lademest ülevalpool ja ladestust allpool. Ladestiku geokronoloogiliseks vasteks on ajastik. Mõisteid ?ülemladestik? ja ?alamladestik? enamasti ei kasutata. b. Piirid ja piiristratotüüp. Ladestik defineeritakse piiristratotüübiga (vt lõik 9.H.). c. Kestus. Vt lõiku 9.D. Tänapäeval tunnustatud ladestike kestus kõigub 13st 35 miljoni aastani. d. Nimi. Uue ladestiku nimi peaks olema tuletatud tema stratotüübi või tüüpala lähedase koha nimest. Enamuse praeguseni tunnistatud ladestike nimed on siiski tuletatud nende asendist ladestu sees: alumine, keskmine, ülemine. Inglise keeles peaks geograafilise päritoluga nimedele lisama sõnalõpu ?ian? või ?an?. Ladestikule vastav ajastik kannab ladestikuga sama nime, välja arvatud mõisted ?alumine? ja ?ülemine?, mis ajastikule viidates muudetakse vastavalt ?varajaseks? ja ?hiliseks?. e. ?Ladestiku? väärtarvitus. Tuleks hoiduda mõiste ?ladestik? (inglise keeles mitmetähenduslik sõna series) kasutamisest ladekonnaga võrreldavate litostratigraafiliste üksuste jaoks. Ladestu (ja ajastu) a. Definitsioon. Ladestu on tavapärase kronostratigraafilise hierarhia kõrgemat järku üksus, ülevalpool ladestikku ja allpool ladekonda. Ladestu geokronoloogiliseks vasteks on ajastu. Mõisteid ?alamladestu? ja ?ülemladestu? on kasutatud üsna harva. b. Piirid ja piiristratotüüp. Ladestu piirid defineeritakse piiristratotüübiga (vt lõiku 9.H.). c. Kestus. Praeguseks tunnustatud Fanerosoikumi ladestute kestus kõigub 30st 80 miljoni aastani, va Kvaternaari ladestu, mille kestus on ca 1,8 miljonit aastat. d. Nimi. Praegu tunnustatud ladestute nimed on mitmesuguse päritoluga, osad olid kasutusel juba mitusada aastat tagasi; mõned näitavad ajalist järgnevust (Tertsiaar, Kvaternaar), teised viitavad litoloogilisele taustale (Karbon, Kriit) või mõne rahvuse nimetusele (Ordoviitsium, Silur) ning ainult üksikud on seotud geograafiliste kohanimedega (Devon, Perm). Inglise keeles kasutatakse erinevaid sõnalõppe nagu ?an?, ?ic? ja ?ous?. Enamasti pole põhjust standardiseerida kord püstitatud ladestute nimesid ja õigekirja. Igal ajastul on sama nimi, mis vastaval ladestul. Lektostratotüüp Korrektselt määratud algupärase (holo)stratotüübi puudumise tõttu valitud stratotüüp varemkirjeldatud stratigraafilise üksuse jaoks. Litostratigraafia Stratigraafia osa, mis tegeleb maakoore kivimite kirjeldamise ja nomenklatuuriga nende litoloogia ja stratigraafiliste suhete alusel. Litostratigraafiline klassifikatsioon Kivimkehade korrastamine üksusteks nende litoloogiliste omaduste ja stratigraafiliste suhete alusel. Litostratigraafiline tase (litotase) Litostratigraafilise muutuse pind, tavaliselt mõne litostratigraafilise üksuse piir või litoloogiliselt selgelt erinev õhuke kiht mõne litostratigraafilise üksuse piires. Litostratigraafiline üksus Kivimkeha, mis on defineeritud ja hinnatud tema litoloogiliste omaduste või stratigraafiliste suhete põhjal. Litostratigraafiline üksus võib koosneda sette-, tard- või moondekivimeist. Litostratigraafiline üksus defineeritakse ja hinnatakse nähtavate füüsiliste tunnuste (mitte tema tuletatud vanuse, teda esindava ajavahemiku, temast järelduva geoloogilise arengu või tekkeviisi) järgi. Litostratigraafilise üksuse lateraalse ulatuse määrab ära tema diagnostiliste litoloogiliste tunnuste pidevus. Otsingule vastab 50 kirjet. Täpsema info leidmiseks valige nimekirjast otsitav termin: Alam-Devon Alam-Juura Alam-Kambrium (endine liigestus) Alam-Kriit Alam-Ordoviitsium Alam-Pleistotseen Alam-Silur Alam-Triias Laagri alamlade Ladini lade Langevoja alamlade Langhi lade Lasnamäe lade Latorpi ülemlade Leivu alamlade Ljubomli lade Llandovery Lochkovi Lontova lade Loping Ludfordi lade Ludlow Luteetsi lade Alam-Järva alamkihistu Alam-Kesk-Järva alamkihistu Alam-Ugandi alamkihistu Laadoga kihistu Laagna kihistik Laduškino kihistu Lahepera kihistik Lakajai kihistu Lamata alamkihistu Leetse kihistu Lehtmetsa kihistik Leivu kihistu Lemme kihistik Lemsi kihistu Lode kihistik Lontova kihistu Lõo kihid Loobu kihistu Ludza kihistu Lükati kihistu Lukštai kihistik Lutriņi kihistik Lūžni kihid Lääne-Eesti vöönd Laeva plutoon Letipea plutoon Lõuna-Eesti vöönd
Eesti Stratigraafia Komisjon 2006-2024. Siin lehel leiduvad materjalid on kõigile vabaks kasutamiseks vastavalt Creative Commons CC-BY litsentsile

Stratigraphic terminology