[EST] [ENG]
|
ESK »
Stratigraphic terminology
This is a brief glossary of general stratigraphic terms as well as names of global and regional stratigraphic units.
Currently this glossary is not complete and provided in Estonian only. An English version may follow; before then, please direct your questions to the members of the Estonian Commission on Stratigraphy (ESK).
Kihistik
1.Kihistust järgu võrra allpool asuv litostratigraafiline üksus. Kihistikul on litoloogilised omadused, mis eristavad teda ümbritsevast kihistu osadest. Kihistiku ulatuse ja paksuse jaoks ei ole normatiive. Kihistu ei pea alati olema jagatud kihistikeks. Mõni kihistu võib olla täielikult jagatud kihistikeks, teine ainult osaliselt. Kihistik võib levida ühest kihistust teise (olla korraga kahes kihistus).
Erikujulisteks kihistikeks (kihistuteks) on läätsed ja keeled. Lääts on teda sisaldava üksuse suhtes erineva litoloogiaga läätsekujuline kivimkeha. Keel on litostratigraafilise üksuse eenduv osa, mis ulatub põhikehast väljapoole.
Kihistu
Litostratigraafilise klassifikatsiooni ametlik lähteüksus. Kihistuid kasutatakse laialdaselt litostratigraafiliste tulpade koostamisel. Kihistu püstitamise aluseks olev kivimite/setendite litoloogia on tihedalt seotud ala geoloogilise arenguga. Kihistud, mida ei saa kujutatada tavapärastel suuremõõtkavalistel geoloogilistel kaartidel, pole enamasti otstarbekad. Kihistu paksus võib ulatuda mõnekümnest sentimeetrist mõne kilomeetrini.
Kiht
Ametlikest litostratigraafilistest üksustest väikseim üksus, näiteks üksik settekiht, mis litoloogiliselt eristub lasuvast ja lamavast kihindist. Stratigraafia jaoks eriti olulisele kihile (võtmekiht, markerkiht) antakse nimi ja loetakse ta ametlikuks litostratigraafiliseks üksuseks.
Kihtkond
Mitme üksteisega külgneva või koonduva, ühiste oluliste ja diagnostiliste litoloogiliste omaduste järgi seostatava kihistu järgnevus. Kihistud ühendatakse kihtkondadesse teatud piirkonna või intervalli stratigraafilist liigestust lihtsustava tulemuse saamiseks. Kihistute paksus iseenesest ei ole piisav põhjus kihtkonna väljaeraldamiseks. Kihtkonda moodustavad kihistud ei pea olema samad kogu kihtkonna ulatuses.
Kompleks
Litostratigraafiline üksus, mis on moodustatud klassi(de) või kivimite erinevatest tüüpidest (sette-, tard-, moondekivimid). Kompleksile on iseloomulikud ebakorrapärane litoloogia ja keerulised struktuursed suhted.
Koondstratotüüp
Üksusstratotüüp, mis on moodustatud rea teatud kihtidele kuuluvate spetsiifiliste vahemike kombineerimisel selleks, et saada viitamiseks sobiv koondstandard.
Koosesinemistsoon (ingl. k. Concurrent range zone)
(i) Definitsioon. Kihtide hulk, mis sisaldab kahe kindla liigi esinemistsooni ühisosa. See tsooni tüüp võib sisaldada veel teisigi taksoneid, täiendavalt neile, kes on näidatud antud tsooni iseloomulike elementidena, kuid ainult kahte (esimest) iseloomulikku taksonit kasutatakse tsooni piiride defineerimisel.
(ii) Piirid. Koosesinemistsooni piirid defineeritakse igas konkreetses läbilõikes kahe defineeriva liigi koosesinemise kõige alumise ja kõige ülemise stratigraafilise leviku kaudu.
(iii) Nimi. Koosesinemistsoon nimetatakse mõlema teda defineeriva ja iseloomustava taksoni järgi.
Kooslustsoon
(i) Definitsioon. Kihtide hulk, mis on iseloomustatud kolmest või enamast taksonist koosneva kooslusega (assotsiatsiooniga), mis koos võetuna eristavad teda naabruskihtidest mingi biostratigraafilise tunnuse abil.
(ii) Piirid. Kooslustsooni piirid asetatakse biotasemele, mis markeerib sellele üksusele iseloomulike liikide koosluse levikupiire.
(iii) Nimi. Kooslustsooni nimi tuletatakse antud fossiilse koosluse ühe väljapaistvama ja diagnostilisema taksoni nimest.
Korrelatsioon
Kivimkihtide üksteisele vastandamine mõne tunnuse või stratigraafilise asendi järgi. Korrelatsiooni tüüp näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litokorrelatsioon, biokorrelatsioon, kronokorrelatsioon).
Kronostratigraafia
Stratigraafia haru, mis tegeleb kivimkehade ajaliste seoste ja vanuse väljaselgitamisega.
Kronostratigraafiline klassifikatsioon
Kivimite korrastamine üksustesse nende vanuse (tekkeaja) põhjal. Kronostratigraafilise klassifikatsiooni eesmärgiks on korrastada maakoort moodustavad kivimid süsteemselt sellistesse (kronostratigraafilistesse) üksustesse, mis vastaksid geoloogilistele ajavahemikele (geokronoloogilistele üksustele) ja oleksid aluseks vanuselisele korrelatsioonile ning taustsüsteemiks geoloogilise ajaloo sündmuste talletamisele.
Kronostratigraafiline tase (kronotase)
Stratigraafiline pind või kokkupuutepind, mis on sünkroonne (kõigis kohtades samavanuseline).
Kronostratigraafiline üksus
Kivimkeha, mis sisaldab kõiki kivimeid, mis moodustusid kindla geoloogilise ajavahemiku vältel. Kronostratigraafilised üksused on piiratud üheaegsete (sünkroonsete) tasemetega. Selliste üksuste järk ja suhteline suurus kronostratigraafilises hierarhias on määratud pigem ajavahemiku endaga kui temasse kuuluvate kivimite paksusega.
Kronotsoon - mittehierarhiline ametlik kronostratigraafiline üksus
a. Definitsioon. Kronotsoon on määratlemata järguga ametlik kronostratigraafiline üksus, mis ei kuulu tavapärasesse kronostratigraafiliste üksuste hierarhiasse. Ta on oma olemuselt geograafiliste piiranguteta kivimkeha, mis on moodustunud mingi geoloogilise iseärasuse tõttu määratletud geokronoloogilise üksuse kestel. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on kroon.
b. Kestus. Kronotsooni kestuseks on eelnevalt määratletud stratigraafilise üksuse (litostratigraafiline, biostratigraafiline või magnetostratigraafiline polaarsuse üksus) või lõigu kestus. Kui kronotsooni aluseks oleva startigraafilise üksuse levik ei ulatu geograafiliselt kaugemale temale diagnostiliste omaduste levikust, siis vastav kronotsoon sisaldab endas kõiki kivimeid, mis on moodustunud teda esindava geokronoloogilise üksuse kestel ükskõik kus kohas. Näiteks, ametlik kronotsoon, mille aluseks on teatud biotsooni kestus, sisaldab kõiki kihte, mille ajaliseks vasteks on selle biotsooni maksimaalne kogukestus. Seejuures pole määravaks asjaoluks diagnostiliste fossiilide esinemine või puudumine neis kihtides (vt joonist 8).
Küllustsoon
(i) Definitsioon. Kihtide hulk, milles konkreetse taksoni või taksonite grupi esinemissagedus on oluliselt suurem kui naaberkihtides.
(ii) Piirid. Küllustsooni piirid defineeritakse biotasemetega, millega risti esineb märkimisväärne muutus tsooni iseloomustava(te) taksoni(te) arvukuses.
(iii) Nimi. Küllustsoon saab oma nime taksoni(te)lt, kelle oluliselt suuremat arvukust ta esindab.
Otsingule vastab 116 kirjet. Täpsema info leidmiseks valige nimekirjast otsitav termin:
Alam-Kriit
Kainosoikum
Kambrium
Kambriumi 10. lade
Kambriumi 2. lade
Kambriumi 2. ladestik
Kambriumi 3. lade
Kambriumi 4. lade
Karbon
Karepa alamlade
Kassimovi lade
Katy lade
Kaugatuma lade
Keila lade
Kemeri lade
Kernave alamlade
Kesk-Devon
Kesk-Juura
Kesk-Kambrium (endine liigestus)
Kesk-Ordoviitsium
Kesk-Triias
Kimmeridge'i lade
Kohila alamladestik
Kohtla alamlade
Kotlini lade
Kriit
Krüogeen
Kukruse lade
Kunda lade
Kunguri lade
Kuressaare lade
Kurna alamladestik
Kvaternaar
Mesosoikum
Ohesaare lade
Paadla lade
Rootsiküla lade
Ülem-Kriit
Äigu kihid
Alam-Järva alamkihistu
Engure kihistu
Himmiste kihid
Kaavi kihistik
Kabala kihistu
Kahula kihistu
Kaimynai kihistik
Kakumäe kihistik
Kallaste kihistik
Kallavere kihistu
Kalvene kihistik
Kalvi kihistik
Kamariku kihistik
Kandle kihistu
Kannuka kihistik
Kärdla kihistu
Karinu kihistik
Karuküla kihistu
Kasari kihistik
Katela kihistik
Kaugatuma kihistu
Keila kihistu
Kemeri kihistu
Kernave kihistu
Kesk-Järva alamkihistu
Kesk-Ugandi alamkihistu
Kesselaiu kihid
Kestla kihistik
Kihnu kihistu
Kiideva kihistik
Kisuvere kihistik
Kiviõli kihistik
Klooga kihistik
Koigi kihistik
Koljala kihistik
Kolka kihistik
Koorküla kihistik
Kõrgekalda kihistu
Kõrgessaare kihistu
Kostivere kihistik
Kotlini kihistu
Kraštai kihistu
Kriaunos kihistik
Kriukai kihistu
Kroodi kihtkond
Kudjape kihid
Kuili kihistu
Kuldiga kihistu
Kumbri kihistik
Künnapõhja kihistik
Kureküla kihistik
Kuressaare kihistu
Kurtna kihistik
Kuusnõmme kihid
Kybartai kihistu
Kybartai lade
Lõo kihid
Lūžni kihid
Paadla kihistu
Rootsiküla kihistu
Sauvere kihid
Soeginina kihid
Tahula kihid
Torgu kihistu
Uduvere kihid
Venzava kihid
Vesiku kihid
Viita kihid
Kinnekulle bentoniit
Kaleste plutoon
Kandle plutoon
Kloostri plutoon
Kukevere plutoon
Kambriumi-Vendi veekompleks
Kesk-Alam-Devoni veekompleks
Kesk-Devoni veekompleks
Kvaternaari veekompleks
|