Stratigraafia ja geoloogiline aeg

Eesti Stratigraafia Komisjon (ESK) Estonian Commission on Stratigraphy
avalehekülg \| OTSI SÕNASTIKUST
[EST] [ENG] Üldine info ESK põhimäärus ESK koosolekud Geoloogiline ajaskaala Eesti stratigraafia Kvaternaar Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Ediacara Aluskord (Eelkambrium) Stratotüüpide portaal Sõnastik Stratigraafia juhis Balti Stratigraafia Assotsiatsioon Balti stratigraafia konverentsid 11. BSK, Tartu 2024 10. BSK, Poola 2017 9. BSK, Vilnius 2014 8. BSK, Riia 2011 7. BSK, Tallinn 2008 Rahvusvaheline Stratigraafia Komisjon (ICS) Eesti Geoloogia Selts	ESK » Stratigraafia terminoloogia Käesolev lühike sõnastik on väljavõte Prof. Madis Rubeli eestindatud rahvusvahelisest stratigraafia juhisest (Originaal: M.A. Murphy and A. Salvador (eds.). International Stratigraphic Guide. Abbreviated version. Episodes, 2000). Inglisekeelne stratigraafia juhis, sh. põhiterminite seletused ja ülevaade stratigraafilisest protseduurist, on kättesaadav ka Rahvusvahelise Stratigraafia Komisjoni kodulehel (www.stratigraphy.org). Lisaks üldterminitele on sõnastikus esindatud ka infot konkreetsete stratigraafiliste üksuste kohta, kuid see nimekiri ei ole veel täielik ning võib sisaldada vigu ja ebatäpsusi. Siinsed üldterminid on juba aastaid olnud aluseks geoloogiatudengite õpetamisel ning leidnud laialdast rakendust teadustöös. Siiski ei ole see veel ESK poolt täies mahus heaks kiidetud vaid tehtud kättesaadavaks eelkõige võimalike vigade ja puuduste leidmiseks. Kõik kommentaarid ja küsimused stratigraafia terminoloogia alal on teretulnud). A \| B \| C \| D \| E \| F \| G \| H \| I \| J \| K \| L \| M \| N \| O \| P \| R \| S \| T \| U \| V \| W \| X \| Y \| Z \| Otsi terminit, indeksit või üksuse ID koodi: (pimeotsinguks ): Kihistik 1.Kihistust järgu võrra allpool asuv litostratigraafiline üksus. Kihistikul on litoloogilised omadused, mis eristavad teda ümbritsevast kihistu osadest. Kihistiku ulatuse ja paksuse jaoks ei ole normatiive. Kihistu ei pea alati olema jagatud kihistikeks. Mõni kihistu võib olla täielikult jagatud kihistikeks, teine ainult osaliselt. Kihistik võib levida ühest kihistust teise (olla korraga kahes kihistus). Erikujulisteks kihistikeks (kihistuteks) on läätsed ja keeled. Lääts on teda sisaldava üksuse suhtes erineva litoloogiaga läätsekujuline kivimkeha. Keel on litostratigraafilise üksuse eenduv osa, mis ulatub põhikehast väljapoole. Kihistu Litostratigraafilise klassifikatsiooni ametlik lähteüksus. Kihistuid kasutatakse laialdaselt litostratigraafiliste tulpade koostamisel. Kihistu püstitamise aluseks olev kivimite/setendite litoloogia on tihedalt seotud ala geoloogilise arenguga. Kihistud, mida ei saa kujutatada tavapärastel suuremõõtkavalistel geoloogilistel kaartidel, pole enamasti otstarbekad. Kihistu paksus võib ulatuda mõnekümnest sentimeetrist mõne kilomeetrini. Kiht Ametlikest litostratigraafilistest üksustest väikseim üksus, näiteks üksik settekiht, mis litoloogiliselt eristub lasuvast ja lamavast kihindist. Stratigraafia jaoks eriti olulisele kihile (võtmekiht, markerkiht) antakse nimi ja loetakse ta ametlikuks litostratigraafiliseks üksuseks. Kihtkond Mitme üksteisega külgneva või koonduva, ühiste oluliste ja diagnostiliste litoloogiliste omaduste järgi seostatava kihistu järgnevus. Kihistud ühendatakse kihtkondadesse teatud piirkonna või intervalli stratigraafilist liigestust lihtsustava tulemuse saamiseks. Kihistute paksus iseenesest ei ole piisav põhjus kihtkonna väljaeraldamiseks. Kihtkonda moodustavad kihistud ei pea olema samad kogu kihtkonna ulatuses. Kompleks Litostratigraafiline üksus, mis on moodustatud klassi(de) või kivimite erinevatest tüüpidest (sette-, tard-, moondekivimid). Kompleksile on iseloomulikud ebakorrapärane litoloogia ja keerulised struktuursed suhted. Koondstratotüüp Üksusstratotüüp, mis on moodustatud rea teatud kihtidele kuuluvate spetsiifiliste vahemike kombineerimisel selleks, et saada viitamiseks sobiv koondstandard. Koosesinemistsoon (ingl. k. Concurrent range zone)* (i) Definitsioon. Kihtide hulk, mis sisaldab kahe kindla liigi esinemistsooni ühisosa. See tsooni tüüp võib sisaldada veel teisigi taksoneid, täiendavalt neile, kes on näidatud antud tsooni iseloomulike elementidena, kuid ainult kahte (esimest) iseloomulikku taksonit kasutatakse tsooni piiride defineerimisel. (ii) Piirid. Koosesinemistsooni piirid defineeritakse igas konkreetses läbilõikes kahe defineeriva liigi koosesinemise kõige alumise ja kõige ülemise stratigraafilise leviku kaudu. (iii) Nimi. Koosesinemistsoon nimetatakse mõlema teda defineeriva ja iseloomustava taksoni järgi. Kooslustsoon (i) Definitsioon. Kihtide hulk, mis on iseloomustatud kolmest või enamast taksonist koosneva kooslusega (assotsiatsiooniga), mis koos võetuna eristavad teda naabruskihtidest mingi biostratigraafilise tunnuse abil. (ii) Piirid. Kooslustsooni piirid asetatakse biotasemele, mis markeerib sellele üksusele iseloomulike liikide koosluse levikupiire. (iii) Nimi. Kooslustsooni nimi tuletatakse antud fossiilse koosluse ühe väljapaistvama ja diagnostilisema taksoni nimest. Korrelatsioon Kivimkihtide üksteisele vastandamine mõne tunnuse või stratigraafilise asendi järgi. Korrelatsiooni tüüp näidatakse ära vastava eessõnaga (nt litokorrelatsioon, biokorrelatsioon, kronokorrelatsioon). Kronostratigraafia Stratigraafia haru, mis tegeleb kivimkehade ajaliste seoste ja vanuse väljaselgitamisega. Kronostratigraafiline klassifikatsioon Kivimite korrastamine üksustesse nende vanuse (tekkeaja) põhjal. Kronostratigraafilise klassifikatsiooni eesmärgiks on korrastada maakoort moodustavad kivimid süsteemselt sellistesse (kronostratigraafilistesse) üksustesse, mis vastaksid geoloogilistele ajavahemikele (geokronoloogilistele üksustele) ja oleksid aluseks vanuselisele korrelatsioonile ning taustsüsteemiks geoloogilise ajaloo sündmuste talletamisele. Kronostratigraafiline tase (kronotase) Stratigraafiline pind või kokkupuutepind, mis on sünkroonne (kõigis kohtades samavanuseline). Kronostratigraafiline üksus Kivimkeha, mis sisaldab kõiki kivimeid, mis moodustusid kindla geoloogilise ajavahemiku vältel. Kronostratigraafilised üksused on piiratud üheaegsete (sünkroonsete) tasemetega. Selliste üksuste järk ja suhteline suurus kronostratigraafilises hierarhias on määratud pigem ajavahemiku endaga kui temasse kuuluvate kivimite paksusega. Kronotsoon - mittehierarhiline ametlik kronostratigraafiline üksus a. Definitsioon. Kronotsoon on määratlemata järguga ametlik kronostratigraafiline üksus, mis ei kuulu tavapärasesse kronostratigraafiliste üksuste hierarhiasse. Ta on oma olemuselt geograafiliste piiranguteta kivimkeha, mis on moodustunud mingi geoloogilise iseärasuse tõttu määratletud geokronoloogilise üksuse kestel. Vastavaks geokronoloogiliseks üksuseks on kroon. b. Kestus. Kronotsooni kestuseks on eelnevalt määratletud stratigraafilise üksuse (litostratigraafiline, biostratigraafiline või magnetostratigraafiline polaarsuse üksus) või lõigu kestus. Kui kronotsooni aluseks oleva startigraafilise üksuse levik ei ulatu geograafiliselt kaugemale temale diagnostiliste omaduste levikust, siis vastav kronotsoon sisaldab endas kõiki kivimeid, mis on moodustunud teda esindava geokronoloogilise üksuse kestel ükskõik kus kohas. Näiteks, ametlik kronotsoon, mille aluseks on teatud biotsooni kestus, sisaldab kõiki kihte, mille ajaliseks vasteks on selle biotsooni maksimaalne kogukestus. Seejuures pole määravaks asjaoluks diagnostiliste fossiilide esinemine või puudumine neis kihtides (vt joonist 8). Küllustsoon (i) Definitsioon. Kihtide hulk, milles konkreetse taksoni või taksonite grupi esinemissagedus on oluliselt suurem kui naaberkihtides. (ii) Piirid. Küllustsooni piirid defineeritakse biotasemetega, millega risti esineb märkimisväärne muutus tsooni iseloomustava(te) taksoni(te) arvukuses. (iii) Nimi. Küllustsoon saab oma nime taksoni(te)lt, kelle oluliselt suuremat arvukust ta esindab. Otsingule vastab 116 kirjet. Täpsema info leidmiseks valige nimekirjast otsitav termin: Alam-Kriit Kainosoikum Kambrium Kambriumi 10. lade Kambriumi 2. lade Kambriumi 2. ladestik Kambriumi 3. lade Kambriumi 4. lade Karbon Karepa alamlade Kassimovi lade Katy lade Kaugatuma lade Keila lade Kemeri lade Kernave alamlade Kesk-Devon Kesk-Juura Kesk-Kambrium (endine liigestus) Kesk-Ordoviitsium Kesk-Triias Kimmeridge'i lade Kohila alamladestik Kohtla alamlade Kotlini lade Kriit Krüogeen Kukruse lade Kunda lade Kunguri lade Kuressaare lade Kurna alamladestik Kvaternaar Mesosoikum Ohesaare lade Paadla lade Rootsiküla lade Ülem-Kriit Äigu kihid Alam-Järva alamkihistu Engure kihistu Himmiste kihid Kaavi kihistik Kabala kihistu Kahula kihistu Kaimynai kihistik Kakumäe kihistik Kallaste kihistik Kallavere kihistu Kalvene kihistik Kalvi kihistik Kamariku kihistik Kandle kihistu Kannuka kihistik Kärdla kihistu Karinu kihistik Karuküla kihistu Kasari kihistik Katela kihistik Kaugatuma kihistu Keila kihistu Kemeri kihistu Kernave kihistu Kesk-Järva alamkihistu Kesk-Ugandi alamkihistu Kesselaiu kihid Kestla kihistik Kihnu kihistu Kiideva kihistik Kisuvere kihistik Kiviõli kihistik Klooga kihistik Koigi kihistik Koljala kihistik Kolka kihistik Koorküla kihistik Kõrgekalda kihistu Kõrgessaare kihistu Kostivere kihistik Kotlini kihistu Kraštai kihistu Kriaunos kihistik Kriukai kihistu Kroodi kihtkond Kudjape kihid Kuili kihistu Kuldiga kihistu Kumbri kihistik Künnapõhja kihistik Kureküla kihistik Kuressaare kihistu Kurtna kihistik Kuusnõmme kihid Kybartai kihistu Kybartai lade Lõo kihid Lūžni kihid Paadla kihistu Rootsiküla kihistu Sauvere kihid Soeginina kihid Tahula kihid Torgu kihistu Uduvere kihid Venzava kihid Vesiku kihid Viita kihid Kinnekulle bentoniit Kaleste plutoon Kandle plutoon Kloostri plutoon Kukevere plutoon Kambriumi-Vendi veekompleks Kesk-Alam-Devoni veekompleks Kesk-Devoni veekompleks Kvaternaari veekompleks
Eesti Stratigraafia Komisjon 2006-2024. Siin lehel leiduvad materjalid on kõigile vabaks kasutamiseks vastavalt Creative Commons CC-BY litsentsile

Stratigraafia terminoloogia